Juhtimisinfo ja otsustusloogika

Selgus ei kao tavaliselt vigade tõttu

Ettevõtte juhtimisel ei kao selgus tavaliselt seetõttu, et keegi teeks midagi valesti. Selgus kaob siis, kui andmete kogumise loogika ja otsustamiseks vajaliku vaate vahele tekib lõhe.

Siinne lähenemine ei püüa õpetada, kuidas ettevõtet juhtida. Fookus on selles, kuidas luua andmetest pilt, millele saab otsustes toetuda – rahulikult, järjepidevalt ja ilma liigse käsitööta.

Enamasti ei ole probleem andmete puudumises. Andmeid on piisavalt. Küsimus on selles, millist pilti on nende abil võimalik näha ja kui kiiresti see pilt tekib. Kui pilt tekib aeglaselt, käsitööna või tagantjärele, muutub ka otsustamine paratamatult ettevaatlikuks ja killustatuks.

Sageli nähakse ettevõtte seisu läbi üksikute aruannete. Need annavad vastuseid minevikule, kuid ei aita alati mõista, kus ollakse parasjagu ja millises suunas liigutakse. Mida keerukamaks ettevõtte tegevus muutub, seda enam hakkab rolli mängima mitte aruannete hulk, vaid vaadete loogika.

Kuidas ma mõtlen

Alustan alati küsimusest, millist pilti on otsustamiseks vaja näha. Alles seejärel vaatan, millised andmed seda pilti toetavad ja kuidas need andmed täna kogutud on.

Praktikas ei ole inimesed alati valmis vastama küsimusele „mida ma tahan näha“. Sageli on selgem see, millist pilti täna nähakse ja kui ajamahukas on selle saavutamine. Just sealt tekibki arusaam, kas olemasolev lähenemine toetab otsustamist või takistab seda.

Raamatupidamine otsustab, millist infot kasutatakse aruandluses. Juhtimisarvestuse vaates on oluline, et info kogumine ei oleks piiratud ainult aruandlusnõuetega. Info, mida täna ei kasutata, võib homme osutuda otsustavaks.

Arvutustehniliselt ei ole vahet, kas arvutatakse sente või miljoneid – piirangud tekivad mõtlemises, mitte süsteemides.

Hea vaade ei ole projekt ega käsitöö. Kui vaate loomiseks kulub iga kord märkimisväärne aeg, on probleem struktuuris, mitte inimestes. Kui vaade tekib loomulikult ja kiiresti, saab tähelepanu liikuda sisule, mitte vormile.

Teenused

Tegemist on majandusloogikal põhineva lahendusmudeliga, millel on toote ja tarkvaraplatvormi tunnused. Eesmärk on aidata ettevõttel näha oma tegevust terviklikumalt ja ajas järjepidevalt.

Lähtepunktiks on alati olemasolev olukord. Ettevõtet ei saa seisma panna ega olemasolevaid süsteeme järsult kõrvale heita. Sageli on vajalik üleminekuperiood, kus olemasolevat struktuuri parendatakse niipalju, et vabastada inimeste aega ja vähendada käsitööd. Alles see loob ruumi sisulisemateks muutusteks.

Mudel ei ole seotud konkreetse tarkvara ega platvormiga. See põhineb arusaamal, kuidas majanduslikud sündmused ettevõttes tegelikult toimuvad ja kuidas neid on võimalik vaadelda erinevate vaatenurkade alt. Sama loogika töötab nii väiksemas ettevõttes kui ka suuremas struktuuris.

Koostöö ei tähenda ühe lahenduse „juurutamist“. Tegemist on protsessiga, kus kujuneb arusaam, milliseid vaateid ettevõttes tegelikult vajatakse ja kuidas neid vaateid kasutada. Mida selgemaks muutub pilt, seda vähem on vajadust eraldi aruannete ja käsitöö järele.

Vaata teenuseid →

Kontakt

Kui tekib tunne, et olemasolev pilt ei toeta enam otsustamist või et andmeid on küll palju, kuid selgus tekib aeglaselt, võib olla mõistlik alustada vestlusest.

Esimene samm ei pea olema selgelt sõnastatud probleem ega valmis küsimus. Sageli piisab arutelust, kus vaadatakse koos, millist pilti täna nähakse ja millised võimalused on selle selgemaks muutmiseks.