Millal see lähenemine aitab
Kellele
Kui tekib tunne, et olemasolev pilt ei toeta enam otsustamist või et andmeid on küll palju, kuid selgus tekib aeglaselt, võib olla mõistlik alustada vestlusest.
Tüüpilised olukorrad
- Selgus kaob siis, kui andmete kogumise loogika ja otsustamiseks vajaliku vaate vahele tekib lõhe.
- Andmeid on piisavalt, kuid küsimus on selles, millist pilti on nende abil võimalik näha ja kui kiiresti see pilt tekib.
- Kui pilt tekib aeglaselt, käsitööna või tagantjärele, muutub ka otsustamine paratamatult ettevaatlikuks ja killustatuks.
- Ettevõtte seisu nähakse läbi üksikute aruannete, mis annavad vastuseid minevikule, kuid ei aita alati mõista, kus ollakse parasjagu ja millises suunas liigutakse.
- Mida keerukamaks ettevõtte tegevus muutub, seda enam hakkab rolli mängima mitte aruannete hulk, vaid vaadete loogika.
- Kui vaate loomiseks kulub iga kord märkimisväärne aeg, on probleem struktuuris, mitte inimestes.
- Sageli ei ole eesmärgiks kogu süsteemi ümberkujundamine, vaid olemasoleva struktuuri teadlikum ja järjepidevam kasutamine, et vähendada käsitööd.
Millal see ei pruugi sobida
Kui otsitakse valmis toodet, kiiret visuaali või ühekordset aruannet, ei pruugi see lähenemine sobida.
Esimene samm
Esimene samm ei pea olema selgelt sõnastatud probleem ega valmis küsimus. Sageli piisab arutelust, kus vaadatakse koos, millist pilti täna nähakse ja millised võimalused on selle selgemaks muutmiseks.